BIOLOOGIA AINEKAVA PÕHIKOOLIS

Bioloogia tundide orienteeruv jaotus teemaplokkide kaupa

Teema

7. klass

8. klass

9. klass

Bioloogia uurimisvaldkonnad

6

-

-

Selgroogsete loomade tunnused

12

-

-

Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus

10

-

-

Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

7

-

-

Taimede tunnused ja eluprotsessid

-

20

-

Seente tunnused ja eluprotsessid

-

12

-

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

-

16

-

Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid

-

11

-

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

-

11

-

Inimese elundkonnad

-

-

4

Luud ja lihased

-

-

6

Vereringe

-

-

8

Seedimine ja eritamine

-

-

6

Hingamine

-

-

5

Paljunemine ja areng

-

-

9

Talitluste regulatsioon

-

-

8

Infovahetus väliskeskkonnaga

-

-

7

Pärilikkus ja muutlikkus

-

-

11

Evolutsioon

-

-

6

Kokku

35

70

70

Bioloogia 7. Klassis

Õppesisu ja õpitulemused

1. Bioloogia uurimis­valdkond

Õppesisu

Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Bioloogia peamised uurimismeetodid: vaatlused ja eksperimendid. Loodusteadusliku meetodi etapid ja rakendamine. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused

 

Õpitulemused

Õpilane:

1)      selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;

2)      analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;

3)      võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;

4)      jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks (meenutatakse varem tundma õpitud liike);

5)      seostab eluavaldused erinevate organismirühmadega (selgitab, kuidas elutunnused avalduvad taimedel, loomadel, seentel ja bakteritel);

6)      teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;

7)      väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

 

2.Selgroogsete loomade tunnused

 

Õppesisu

Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade välistunnuste seos elukeskkonnaga. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas. Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud reeglid. Selgroogsete loomade roll ökosüsteemides.

 

Õpitulemused

Õpilane:

1)      seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;

2)      eristab Eesti imetajate, lindude, kahepaiksete ja kalade tavalisemaid liike

3)      analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte tähtsust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;

4)      analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;

5)      leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;

6)      väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

 

3.  Selgroogsete loomade aine- ja energia­vahetus

Õppesisu

Aine- ja energiavahetuse põhiprotsessid. Toiduobjektidest tingitud erinevused taim- ja loomtoidulistel ning segatoidulistel selgroogsetel loomadel. Toidu hankimise viisid ja nendega seonduvad kohastumused. Selgroogsete loomade seedeelundkonna eripära sõltuvalt toidust: hammaste ehitus, soolestiku pikkus ja toidu seedimise aeg.

 

Selgroogsete loomade erinevate rühmade hingamiselundite ehituse ja talitluse mitmekesisus: lõpused vees ja kopsud õhkkeskkonnas elavatel organismidel, kopsude eripära lindudel, naha kaudu hingamine.

 

Püsi- ja kõigusoojaste loomade kehatemperatuuri muutused. Selgroogsete loomade eri rühmade südame ja vereringe võrdlus ning ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid.

 

Õpitulemused

Õpilane:

1)      analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;

2)      seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;

3)      selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;

4)      võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;

5)      võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;

6)      analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;

7)      võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;

8)      hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

 

4. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

Õppesisu

Selgroogsete loomade paljunemist mõjutavad tegurid. Kehasisese viljastumise võrdlus kehavälisega. Erinevate selgroogsete loomade kehasisese ja kehavälise lootelise arengu võrdlus. Sünnitus ja lootejärgne areng. Moondega ja otsese arengu võrdlus. Järglaste eest hoolitsemine (toitmine, kaitsmine, õpetamine) erinevatel selgroogsetel loomadel ning hoolitsemisvajaduse seos paljunemise ja arengu eripäraga.

 

Õpitulemused

 

Õpilane:

 

1)      analüüsib selgroogsete loomade rühmade kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid ning toob selle kohta näiteid;

2)      toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;

3)      hindab otsese ja moondega arengu tähtsust ning toob selle kohta näiteid;

4)      võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

 

Bioloogia 8. klassis

1. Taimede tunnused ja eluprotsessid

Õppesisu

Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg-ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime-ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk-ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom-ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused

Õpitulemused

Õpilane:

1)      võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut;

2)      analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

3)      selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele;

4)      eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;

5)      analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis-ja levimisviisist; seostab taimeorgnite talitlust ainete liikumisega taimes;

6)      koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;

7)      analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis-ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult.

2. Seente tunnused ja eluprotsessid

Õppesisu

Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega. Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott-ja kandseente näitel. Seente paljunemine eoste ja pungumise teel. Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos. Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused. Käärimiseks vajalikud tingimused. Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine. Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm. Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad. Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine. Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.

 

Õpitulemused

 

Õpilane:

1)      võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;

2)      iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid;

3)      selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;

4)      analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osas looduses;

5)      selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastastikmõju;

8)      6)põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;

6)      analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

9)      väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena

 

3. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

 

Õppesisu

 

Selgrootuteloomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega. Käsnade, ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja okasnahksete peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus. Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus. Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.

Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Selgrootute loomade erinevad toiduhankimise viisid ja organid. Usside, limuste ning lülijalgsete liit-ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel.

 

Õpitulemused

 

Õpilane:

 

1)      võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;

2)      analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;

3)      seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga;

4)      analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaset seonduvalt elupaigast ja toitumisviisist;

5)      analüüsib lahk-ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;

6)      hindab otsese, täis-ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;

7)      selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise vajalikkust; väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana.

 

4. Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid

Õppesisu

 

Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega. Vabalt elavate ja

parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus. Bakterite aeroobne ja anaeroobne

eluviis ning parasitism. Käärimiseks vajalikud tingimused. Bakterite paljunemine ja levik.

Bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste vältimine. Bakterite osa looduses ja inimtegevuses.

Viiruste ehituslik ja talitluslik eripära. Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja

tervenemine. Mikroorganismidega seotud elukutsed.

 

Õpitulemused

Õpilane:

 

1)      võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega;

2)      selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas;

3)      analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ja inimtegevuses;

4)      selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;

5)      hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise tähtsust bakterite levikul;

6)      teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter-ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;

7)      selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid; väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus.

 

5. Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Õppesisu

 

Organismide jaotamine liikidesse. Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur. Looduslik tasakaal.Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele. Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine.Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus. Liigi-ja elupaigakaitse Eestis. Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel.

 

Õpitulemused

 

Õpilane:

 

1)      selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;

2)      selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

3)      analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele;

4)      hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel;

5)      lahendab biomassi püramiidi ülesandeid;

6)      lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;

7)      väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalterinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse

 

Bioloogia 9. klassis

1. Inimese elundkonnad

Õppesisu

 Inimese elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga.

Õpitulemused

Õpilane:

1)      seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;

2)      selgitab naha ülesandeid;

3)      analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites;

4)      väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

2. Luud ja lihased

Õppesisu

Luude ja lihaste osa inimese ning teiste selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas. Luude ehituslikud iseärasused. Luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus. Inimese luustiku võrdlus teiste selgroogsete loomadega.Lihasteehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite olemus ning tekkepõhjused.

Õpitulemused

Õpilane:

1)      eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid;

2)      võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku;

3)      seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;

4)      selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid;

5)      võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;

6)      selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi;

7)      analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;

8)      peab tähtsaks enda tervislikku treenimist.

3. Vereringe

Õppesisu

Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses. Inimese ja teiste imetajate vereringeelundkonna erisused võrreldes teiste selgroogsete loomadega. Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos. Vere koostisosade ülesanded.Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS.Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed. Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.

Õpitulemused

Õpilane:

1)      analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust;

2)      seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega;

3)      selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter- ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;

4)      väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIV-iga nakatumist;

5)      selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;

6)      seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega;

7)      väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.

4. Seedimine ja eritamine

Õppesisu

Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Eritamine Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.

Õpitulemused

Õpilane:

1)       koostab ja analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;

2)       selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme;

3)       hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;

4)       järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.

5. Hingamine

Õppesisu

Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treenigu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine.

Õpitulemused

Õpilane:

1)       analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla;

2)       koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;

3)       analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;

4)       selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;

5)       suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.

6. Paljunemine ja areng

Õppesisu

Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid. Suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused. Inimorganismi kasv ja areng. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.

Õpitulemused

Õpilane:

1)       võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;

2)       võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;

3)       selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;

4)       analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;

5)       lahendab pere planeerimisega seotud dilemmaprobleeme;

6)       selgitab muutusi inimese loote arengus;

7)       seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;

8)       hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.

7. Talitluse regulatsioon

Õppesisu

Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded. Närviraku ehitus ja raku osade ülesanded. Refleksikaare ehitus ja talitlus. Närvisüsteemi tervishoid. Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded. Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis.

Õpitulemused

Õpilane:

1)       selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;

2)       seostab närviraku ehitust selle talitlusega;

3)       koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;

4)       seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;

5)       kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;

6)       selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;

7)       suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

8. Infovahetus väliskeskkonnaga

Õppesisu

Silma ehituse ja talitluse seos Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine. Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine. Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed

Õpitulemused

Õpilane:

1)       analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;

2)       selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;

3)       seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;

4)       võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;

5)       väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

9. Pärilikkus ja muutlikkus

Õppesisu

Pärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel. DNA, geenide ja kromosoomideosa pärilikkuses. Geenide pärandumine ja nende määratud tunnuste avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine. Päriliku muutlikkuse tähtsus. Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus. Organismide pärilikkuse muutmisevõimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimused. Pärilike ja pärilikueelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine.  Geenitehnoloogiategevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed.

Õpitulemused

Õpilane:

1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;

2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist;

3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;

4) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning

analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;

5) hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele;

6) analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;

7) kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;

8) suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.

10. Evolutsioon

Õppesisu

Bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid. Loodusliku valiku kujunemineolelusvõitluse tagajärjel. Liikide teke ja muutumine. Kohastumise tähtsus organismideevolutsioonis. Evolutsiooni tähtsamad etapid. Inimese evolutsiooni eripära

Õpitulemused

Õpilane:

1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid;

2) toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta;

3) seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga;

4) analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;

5) hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus;

6) võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;

7) seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga