FÜÜSIKA AINEKAVA
PÕHIKOOLIS
Füüsika orienteeruv
tundide jaotus teemade järgi:
Teema |
8. klass |
9. klass |
Valgusõpetus |
22 |
- |
Valgusallikad. Valguse levimine:
Valguse kiirus. Vari. Varjutused. |
5 |
- |
Valguse
peegeldumine: Peegeldumisseadus. Peegeldumine tasapeeglilt. Peegeldumine
kumer- ja nõguspeeglilt. Valguse hajumine. |
6 |
- |
Valguse murdumine: Murdumine prismas. |
4 |
- |
Läätsed ja
kujutised: Läätsed. Kujutiste konstrueerimine. Läätse
fookuskaugus ja optiline tugevus. Silm ja nägemine. |
5 |
- |
Värviline valgus: Kehade värvus.
Valgusfilter. |
2 |
- |
Mehaanika |
48 |
- |
Mehaaniline liikumine.
Liikumisgraafikud. |
4 |
- |
Kehade vastastikmõju: Jõud.
Inertsus. Liikumine ja jõud. |
6 |
- |
Raskusjõud ja
hõõrdejõud. Elastsusjõud. |
6 |
- |
Rõhk: Rõhk.
Rõhk vedelikes ja gaasides. Pascali.seadus.
Õhurõhk. |
6 |
- |
Üleslükkejõud:
Kehade ujuvus. |
4 |
- |
Mehaaniline töö ja võimsus.
Lihtmehhanismid: Kasutegur. |
6 |
- |
Mehaaniline energia. |
6 |
- |
Võnkumine ja lained. Heli levik ja
kirjeldamine: Kõrv ja kuulmine. Müra. Füüsika
ja muusika. |
10 |
- |
Elektriõpetus |
- |
42 |
Keha laeng:
Elektrilaeng. Elementaarlaeng. |
- |
3 |
Elektriväli:
Elektrijõud. |
- |
3 |
Elektrivool: Elektrivool metallides. Elektrivool elektrolüütide
lahustes. Voolutugevus. Ampermeeter. Elektrivoolu toimed. |
- |
7 |
Vooluring: Vooluringi
osad. Galvaanielement. Pinge. |
- |
4 |
Elektritakistus:
Takistus. Eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist. |
- |
5 |
Juhtide jada- ja
rööpühendus. Ohmi seadus. |
- |
6 |
Elektrivoolu töö ja
võimsus. Elektrienergia tarbimine |
- |
8 |
Magnetväli: Maa
magnetväli. Magnetid: Püsimagnetid. Elektromagnetid. |
- |
4 |
Sirgvoolu magnetväli. |
- |
2 |
Soojusõpetus |
- |
23 |
Aine ehituse mudel:
Soojusliikumine. Aine agregaatolekud. |
- |
2 |
Soojuspaisumine ja
temperatuur. |
- |
3 |
Siseenergia ja
soojushulk. Soojusülekande liigid. Termos. Päikeseküte. Soojusisolatsioon. |
- |
8 |
Sulamine ja tahkumine.
Aurumine ja kondenseerumine: Keemine. |
- |
10 |
Tuumaenergia |
- |
5 |
Aatomi mudelid: Bohri aatomimudel. Aatomi tuum: Tuuma
ehitus. Radioaktiivsus. |
- |
2 |
Tuumaenergeetika:
Tuumareaktor. Tuumarelv. Kiirguskaitse. |
- |
3 |
Kokku |
70 |
70 |
Õpitulemused 8. klassis:
Valgusallikad
· Õpilane
selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid.
· Selgitab
mõistete valgusallikas,
valgusallikate liigid, liitvalgus olulisi tunnuseid.
Valguse levimine: Valguse kiirus.
Vari. Varjutused.
· Loetleb varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost
teiste nähtustega.
Valguse peegeldumine:
Peegeldumisseadus. Peegeldumine tasapeeglilt. Peegeldumine kumer- ja
nõguspeeglilt. Valguse hajumine.
· Õpilane
teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost
teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas.
· Nimetab
mõistete langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid.
· Selgitab
peegeldumisseadust ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat
katset ning kasutab seost praktikas.
· Toob
näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.
Valguse murdumine: Murdumine prismas.
· Õpilane kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid,
selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel.
Läätsed ja kujutised: Läätsed.
Kujutiste konstrueerimine. Läätse fookuskaugus
ja optiline tugevus. Silm ja nägemine.
· Õpilane
kirjeldab mõistete fookus, tõeline
kujutis ja näiv kujutis olulisi
tunnuseid.
· Selgitab
fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab
kasutatavat mõõtühikut.
· Selgitab seose tähendust
ning kasutab seost probleemide lahendamisel.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega
esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud
kujutist, konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja
ekraani omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.
· Kirjeldab
kumerläätse, nõgusläätse, prillide otstarvet ning toob kasutamise näiteid.
Värviline valgus: Kehade värvus.
Valgusfilter.
· Õpilane
kirjeldab valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise näiteid.
Mehaaniline liikumine.
Liikumisgraafikud.
· Õpilane kirjeldab nähtuse liikumine olulisi
tunnuseid ja seost teiste nähtustega.
· Selgitab kiiruse ja keskmise kiiruse tähendust ning mõõtmisviise,
teab kasutatavaid mõõtühikuid.
· Teab
seose s = vt tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel.
· Kasutab
liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks.
Kehade vastastikmõju: Jõud.
Inertsus. Liikumine ja jõud.
· Õpilane
teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem
on keha mass.
· Teab,
et kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt
sirgjooneliselt.
Raskusjõud ja hõõrdejõud
· Õpilane
kirjeldab nähtuse hõõrdumine olulisi
tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi
probleemide lahendamisel. Nimetab mõistete raskusjõud,
hõõrdejõud olulisi tunnuseid.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja
hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi
uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta.
Elastsusjõud
· Õpilane kirjeldab nähtuse deformatsioon olulisi
tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi
probleemide lahendamisel.
· Nimetab
mõiste elastsusjõud olulisi tunnuseid.
· Toob
näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.
Rõhk: Rõhk.
Rõhk vedelikes ja gaasides. Pascali.seadus. Õhurõhk.
· Selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab
mõõtmisviisi.
· Sõnastab Pascali.seaduse.
· Kirjeldab
mõistet õhurõhk.
· Selgitab
seoste ja p = ρ g h tähendust ja kasutab
neid probleemide lahendamisel.
· Selgitab
baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.
Üleslükkejõud: Kehade ujuvus.
· Õpilane nimetab nähtuse ujumine olulisi
tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja
kasutamist praktikas.
· Sõnastab
seose, et ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva
raskusjõuga.
· Selgitab seose Fü =
ρ Vg tähendust ja
kasutab probleemide lahendamisel.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva
üleslükkejõu.
Mehaaniline töö ja võimsus
· Õpilane
selgitab mehaanilise töö ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab
kasutatavaid mõõtühikuid.
· Selgitab
seoste A= F s ja tähendusi
ning kasutab neid probleemide lahendamisel.
Mehaaniline energia
· Õpilane selgitab mõisteid energia, potentsiaalne
energia, kineetiline energia.
· Selgitab
seoseid, et: keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat; sooritatud
töö on võrdne energia muutusega; keha või kehade
süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda ühest
liigist teise.
Lihtmehhanismid: Kasutegur.
· Õpilane
selgitab seoseid, et: kogu tehtud töö on alati
suurem kasulikust tööst; ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia
jäävuse seadus lihtmehhanismide korral).
· Selgitab
mõistet kasutegur.
· Selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör,
hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.
Võnkumine ja lained
· Õpilane
kirjeldab nähtuse võnkumine olulisi
tunnuseid ja seost teiste nähtustega.
· Selgitab
võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid
mõõtühikuid.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust
pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnke-amplituudist,
töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi
kohta.
Heli levik ja kirjeldamine: Kõrv ja
kuulmine. Müra. Füüsika ja muusika.
· Õpilane
kirjeldab helilainete olulisi
tunnuseid.
Õpitulemused 9. klassis:
Keha laeng:
Elektrilaeng. Elementaarlaeng.
· Õpilane
kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline
vastastikmõju olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega.
Elektriväli:
Elektrijõud.
· Selgitab
seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste
elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset.
Elektrivool: Elektrivool metallides. Elektrivool elektrolüütide
lahustes. Voolutugevus. Ampermeeter. Elektrivoolu toimed.
· Õpilane
loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja
isolaator olulisi tunnuseid.
· Selgitab
mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku
ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.
· Selgitab
seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab
magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ning selgitab seost
teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.
Vooluring: Vooluringi
osad. Galvaanielement. Pinge.
· Õpilane
selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid.
Elektritakistus:
Takistus. Eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist.
· Õpilane
selgitab füüsikaliste suuruste elektritakistus ja eritakistus tähendust
ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid.
· Selgitab
seost.
Juhtide jada- ja
rööpühendus. Ohmi seadus.
jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I =
I1 = I2 = ... ja ahela
kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa U = U1 +
U2;
rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 =
U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte
läbivate voolutugevuste summa I = I1 + I2.
· Kasutab
eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel.
· Leiab
jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse.
· Selgitab
voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.
· Selgitab
takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite
kasutamise kohta.
· Selgitab
elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid
ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust,
töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose
kohta.
Elektrivoolu töö ja
võimsus
· Õpilane
selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi,
teab kasutatavaid mõõtühikuid.
· Selgitab
valemite A = I U t, N = IU ja A = N
t tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab
seoseid probleemide lahendamisel.
Elektrienergia tarbimine
· Õpilane
loetleb mõistete elektrienergia tarviti,
lühis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid.
· Kirjeldab
elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise
näiteid ja ohutusnõudeid.
· Leiab
kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning
hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.
Magnetväli: Maa
magnetväli.
· Õpilane
loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid.
· Selgitab
nähtusi Maa magnetväli, magnetpoolused.
Magnetid: Püsimagnetid.
Elektromagnetid.
Sirgvoolu magnetväli
· Õpilane
selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori
näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi
aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel.
· Viib
läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb
järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.
Aine ehituse mudel: Soojusliikumine.
Aine agregaatolekud.
Soojuspaisumine ja
temperatuur
· Õpilane
kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste
nähtustega ning kasutamist praktikas.
· Kirjeldab
Celsiuse temperatuuriskaala saamist.
· Selgitab
seost, et mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur.
· Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.
Siseenergia ja
soojushulk
· Õpilane
selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid
mõõtühikuid.
· Selgitab
aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid.
· Nimetab
mõistete siseenergia, temperatuurimuut olulisi tunnuseid.
· Selgitab seoste Q = c
m (t2 – t1) või Q = c m Δt, kus Δt = t2 -
t1 tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid
probleemide lahendamisel.
· Viib
läbi eksperimendi, mõõtes katseliselt keha erisoojuse, töötleb katseandmeid
ning teeb järeldusi keha materjali kohta.
Soojusülekande liigid.
Termos. Päikeseküte. Soojusisolatsioon.
· Õpilane
kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle
kasutamist praktikas.
· Nimetab
mõistete soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi
tunnuseid.
· Sõnastab
järgmised seosed ning kasutab neid soojusnähtuste selgitamisel:
soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt
külmemale;
keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande
teel;
kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia
täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia;
mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha
ajaühikus kiirgab;
mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus
kiirgab ja ka neelab;
aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi
suhtes kaldu;
ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel.
Sulamine ja tahkumine
· Õpilane
loetleb sulamise/tahkumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega
ning kasutab neid praktikas.
· Selgitab
sulamissoojuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid.
Aurumine ja
kondenseerumine: Keemine.
· Õpilane
loetleb aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste
nähtustega.
· Selgitab
keemissoojuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid.
· Selgitab
seose Q = L m tähendust, seostab teiste nähtustega ning
kasutab probleemide lahendamisel.
Aatomi mudelid: Bohri aatomimudel.
Aatomi tuum: Tuuma
ehitus. Radioaktiivsus.
· Õpilane
nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi,
radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid.
· Selgitab
seose, et kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb
energiat, tähendust, seostab seda teiste nähtustega.
· Iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning
nimetab kiirguste erinevusi.
Tuumaenergeetika:
Tuumareaktor. Tuumarelv. Kiirguskaitse.
· Õpilane
selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet,
kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid.
· Selgitab
dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.