FÜÜSIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS

Füüsika orienteeruv tundide jaotus teemade järgi:

Teema

8. klass

9. klass

Valgusõpetus

22

-

Valgusallikad. Valguse levimine: Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

5

-

Valguse peegeldumine: Peegeldumisseadus. Peegeldumine tasapeeglilt. Peegeldumine kumer- ja nõguspeeglilt. Valguse hajumine.

6

-

Valguse murdumine: Murdumine prismas.

4

-

Läätsed ja kujutised: Läätsed. Kujutiste konstrueerimine. Läätse fookuskaugus ja optiline tugevus. Silm ja nägemine.

5

-

Värviline valgus: Kehade värvus. Valgusfilter.

2

-

Mehaanika

48

-

Mehaaniline liikumine. Liikumisgraafikud.

4

-

Kehade vastastikmõju: Jõud. Inertsus. Liikumine ja jõud.

6

-

Raskusjõud ja hõõrdejõud. Elastsusjõud.

6

-

Rõhk: Rõhk. Rõhk vedelikes ja gaasides. Pascali.seadus. Õhurõhk.

6

-

Üleslükkejõud: Kehade ujuvus.

4

-

Mehaaniline töö ja võimsus. Lihtmehhanismid: Kasutegur.

6

-

Mehaaniline energia.

6

-

Võnkumine ja lained. Heli levik ja kirjeldamine: Kõrv ja kuulmine. Müra. Füüsika ja muusika.

10

-

Elektriõpetus

-

42

Keha laeng: Elektrilaeng. Elementaarlaeng.

-

3

Elektriväli: Elektrijõud.

-

3

Elektrivool: Elektrivool metallides. Elektrivool elektrolüütide lahustes. Voolutugevus. Ampermeeter. Elektrivoolu toimed.

-

7

Vooluring: Vooluringi osad. Galvaanielement. Pinge.

-

4

Elektritakistus: Takistus. Eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist.

-

5

Juhtide jada- ja rööpühendus. Ohmi seadus.

-

6

Elektrivoolu töö ja võimsus. Elektrienergia tarbimine

-

8

Magnetväli: Maa magnetväli. Magnetid: Püsimagnetid. Elektromagnetid.

-

4

Sirgvoolu magnetväli.

-

2

Soojusõpetus

-

23

Aine ehituse mudel: Soojusliikumine. Aine agregaatolekud.

-

2

Soojuspaisumine ja temperatuur.

-

3

Siseenergia ja soojushulk. Soojusülekande liigid. Termos. Päikeseküte. Soojusisolatsioon.

-

8

Sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine: Keemine.

-

10

Tuumaenergia

-

5

Aatomi mudelid: Bohri aatomimudel.

Aatomi tuum: Tuuma ehitus. Radioaktiivsus.

-

2

Tuumaenergeetika: Tuumareaktor. Tuumarelv. Kiirguskaitse.

-

3

Kokku

70

70

Õpitulemused 8. klassis:

 

Valgusallikad

·        Õpilane selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid.

·        Selgitab mõistete valgusallikas, valgusallikate liigid, liitvalgus olulisi tunnuseid.

 

Valguse levimine: Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

·        Loetleb varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega.

 

Valguse peegeldumine: Peegeldumisseadus. Peegeldumine tasapeeglilt. Peegeldumine kumer- ja nõguspeeglilt. Valguse hajumine.

·        Õpilane teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas.

·        Nimetab mõistete langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid.

·        Selgitab peegeldumisseadust ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning kasutab seost praktikas.

·        Toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.

 

Valguse murdumine: Murdumine prismas.

·        Õpilane kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel.

 

Läätsed ja kujutised: Läätsed. Kujutiste konstrueerimine. Läätse fookuskaugus ja optiline tugevus. Silm ja nägemine.

·        Õpilane kirjeldab mõistete fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis olulisi tunnuseid.

·        Selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavat mõõtühikut.

·        Selgitab seose http://paaskyla.tln.edu.ee/Fyysika_files/image002.gif tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist, konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.

·        Kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide otstarvet ning toob kasutamise näiteid.

 

Värviline valgus: Kehade värvus. Valgusfilter.

·        Õpilane kirjeldab valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise näiteid.

 

Mehaaniline liikumine. Liikumisgraafikud.

·        Õpilane kirjeldab nähtuse liikumine olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega.

·        Selgitab kiiruse ja keskmise kiiruse tähendust ning mõõtmisviise, teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Teab seose s = vt tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel.

·        Kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks.

 

Kehade vastastikmõju: Jõud. Inertsus. Liikumine ja jõud.

·        Õpilane teab, et vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass.

·        Teab, et kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt.

 

Raskusjõud ja hõõrdejõud

·        Õpilane kirjeldab nähtushõõrdumine olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi probleemide lahendamisel.  Nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud olulisi tunnuseid.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta.

 

Elastsusjõud

·        Õpilane kirjeldab nähtuse deformatsioon olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi probleemide lahendamisel.

·        Nimetab mõiste elastsusjõud olulisi tunnuseid.

·        Toob näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.

 

Rõhk: Rõhk. Rõhk vedelikes ja gaasides. Pascali.seadus. Õhurõhk.

·        Selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmisviisi.

·        Sõnastab Pascali.seaduse.

·        Kirjeldab mõisteõhurõhk.

·        Selgitab seoste http://paaskyla.tln.edu.ee/Fyysika_files/image004.gif ja p = ρ g h tähendust ja kasutab neid probleemide lahendamisel.

·        Selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

 

Üleslükkejõud: Kehade ujuvus.

·        Õpilane nimetab nähtuse ujumine olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.

·        Sõnastab seose, et ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

·        Selgitab seose Fü = ρ Vg tähendust ja kasutab  probleemide lahendamisel.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva üleslükkejõu.

 

Mehaaniline töö ja võimsus

·        Õpilane selgitab mehaanilise töö ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Selgitab seoste A= F s ja http://paaskyla.tln.edu.ee/Fyysika_files/image006.gif tähendusi ning kasutab neid probleemide lahendamisel.

 

Mehaaniline energia

·        Õpilane selgitab mõisteid energia, potentsiaalne energia, kineetiline energia.

·        Selgitab seoseid, et: keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat; sooritatud töö on võrdne energia muutusega; keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda ühest liigist teise.

 

Lihtmehhanismid: Kasutegur.

·        Õpilane selgitab seoseid, et: kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst; ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral).

·        Selgitab mõistekasutegur.

·        Selgitab lihtmehhanismide kang, kaldpind, pöör, hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.

 

Võnkumine ja lained

·        Õpilane kirjeldab nähtusvõnkumine  olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega.

·        Selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnke-amplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.

 

 

Heli levik ja kirjeldamine: Kõrv ja kuulmine. Müra. Füüsika ja muusika.

·        Õpilane kirjeldab helilainete  olulisi tunnuseid.

 

Õpitulemused 9. klassis:

 

Keha laeng: Elektrilaeng. Elementaarlaeng.

·        Õpilane kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega.

 

Elektriväli: Elektrijõud.

·        Selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset.

 

Elektrivool: Elektrivool metallides. Elektrivool elektrolüütide lahustes. Voolutugevus. Ampermeeter. Elektrivoolu toimed.

·        Õpilane loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator olulisi tunnuseid.

·        Selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

·        Selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel, elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.

 

Vooluring: Vooluringi osad. Galvaanielement. Pinge.

·        Õpilane selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid.

 

Elektritakistus: Takistus. Eritakistus. Takistuse sõltuvus temperatuurist.

·        Õpilane selgitab füüsikaliste suuruste elektritakistus ja eritakistus tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Selgitab seosthttp://paaskyla.tln.edu.ee/Fyysika_files/image008.gif.

 

Juhtide jada- ja rööpühendus. Ohmi seadus.

jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa U = U1 + U2;

rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa I = I1 + I2.

·        Kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel.

·        Leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse.

·        Selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

·        Selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta.

·        Selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.

 

Elektrivoolu töö ja võimsus

·        Õpilane selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Selgitab valemite A = I U t, N = IU ja N t  tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel.

 

Elektrienergia tarbimine

·        Õpilane loetleb mõistete elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus olulisi tunnuseid.

·        Kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid.

·        Leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.

 

Magnetväli: Maa magnetväli.

·        Õpilane loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid.

·        Selgitab nähtusi Maa magnetväli, magnetpoolused.

 

Magnetid: Püsimagnetid. Elektromagnetid.

 

Sirgvoolu magnetväli

·        Õpilane selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel.

·        Viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.

 

Aine ehituse mudel: Soojusliikumine. Aine agregaatolekud.

Soojuspaisumine ja temperatuur

·        Õpilane kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas.

·        Kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist.

·        Selgitab seost, et mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur.

·        Selgitab termomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.

 

Siseenergia ja soojushulk

·        Õpilane selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut olulisi tunnuseid.

·        Selgitab seoste Q c m (t2 – t1või Q = c m Δt, kus Δt = t2 - t1 tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel.

·        Viib läbi eksperimendi, mõõtes katseliselt keha erisoojuse, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi keha materjali kohta.

 

Soojusülekande liigid. Termos. Päikeseküte. Soojusisolatsioon.

·        Õpilane kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas.

·        Nimetab mõistete soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid.

·        Sõnastab järgmised seosed ning kasutab neid soojusnähtuste selgitamisel:

soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale;

keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel;

kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia;

mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab;

mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab;

aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu;

ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel.

 

Sulamine ja tahkumine

·        Õpilane loetleb sulamise/tahkumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas.

·        Selgitab sulamissoojuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid.

 

Aurumine ja kondenseerumine: Keemine.

·        Õpilane loetleb aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega.

·        Selgitab keemissoojuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid.

·        Selgitab seose Q = L m tähendust, seostab  teiste nähtustega ning kasutab probleemide lahendamisel.

 

Aatomi mudelid: Bohri aatomimudel.

Aatomi tuum: Tuuma ehitus. Radioaktiivsus.

·        Õpilane nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid.

·        Selgitab seose, et kergete tuumade ühinemisel ja raskete tuumade lõhustamisel vabaneb energiat, tähendust, seostab seda teiste nähtustega.

·        Iseloomustab α-, β- ja γ-kiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi.

 

Tuumaenergeetika: Tuumareaktor. Tuumarelv. Kiirguskaitse.

·        Õpilane selgitab tuumareaktori ja kiirguskaitse otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid.

·        Selgitab dosimeetri otstarvet ja kasutamise reegleid.