Aine nimetus: tehnoloogiaõpetus

Klass: IV

1. Aine õpetamise eesmärgid

- Loovust arendavate tegevuste kaudu näidata tehnoloogiliste ideede rohkust.

- Aidata õpilasel kujundada ja põhjendada oma arvamusi, tunda töörõõmu ning vastutust alustatu lõpule viia.

- Praktilise tegevuse käigus selgitada teistes õppeainetes õpitu vajalikkust.

- Töö iseseisva korraldamise algoskusi.

- Ühiste ülesannete ja projektide kaudu kogeda koostöötamise eeliseid.

- Olulisel kohal on loomingulisus originaalsete esemete kavandamisel.

2. Õppesisu ja –tegevus

- algteadmised tehnoloogia olemusest.

- enamlevinud puit-  ja metallmaterjalid ja nende omadused.

- materjalide töötlemise viisid  -  märkimine, saagimine, puurimine, lihvimine, koostamine. Lihtsad töövahendid ja masinatest puur- ja lihvmasinad. Lihtsad tööjoonised. Algteadmised toote disainimisest. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötamise ajal. OHUTUD TÖÖVÕTTED.

3. 4. klassi lõpetaja õpitulemused

- Tunneb enamlevinud puit-  ja metallmaterjale, nende omadusi ning töötlemisviise.

- Kavandab ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid.

- Teab ja järgib tervisekaitse-  ja tööohutusnõudeid.

4. Lõiming teiste ainetega

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele.

IV klassis on rõhuasetus alljärgnev:

Tehnoloogiasõnavara täiendamine.

Õige mõõtmine ja arvutamine.

Tutvumine loodusliku ja tehismaterjaliga.

Ühiselt töötades õppida kaaslasi arvestama.

Loomingulisel eneseväljendamisel.

Terviseteadlikul käitumisel.

5. Seosed läbivate teemadega

IV klassis on põhirõhk järgneval:

Tehnoloogiasõnavara täiendamisel.

Praktilise tegevuse kaudu tunnetada pideva õppimise vajadust.

Kasutada säästlikult materjale ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus.

Rahvuslikud elemendid esemete kaunistamisel. Interneti abil tutvumine käsitööga terves maailmas.

Tööohutus.

Väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse.

6. Ainealased projektid

Osavõtt sügisnäitustest, mardipäeva tähistamisest. Känguru. Õpperühmade vahetus.

7. Õpivara

Kehtivad õpikud, käsitööriistad. Puurpink, lihvmasin. Arvuti.

Klass: V

1. Aine õpetamise eesmärgid

Tehnoloogiaõpetuse õpetamisega taotletakse, et V klassi õpilane:

väärtustab töökultuuri. Arendab tehnoloogilist kirjaoskust. Tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest. Arendab  leidlikkust toodete loomisel. Arvestab eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi. Järgib ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid.

2. Õppesisu ja -tegevus

Tehnoloogiline kirjaoskus – kolmvaade lihtsast detailist, joonte tähendus joonisel, mõõtmestamise reeglid, lihtsa töö kavandamine. Materjalid ja nende töötlemine, süvendatud teadmised puit- ja metallmaterjalide kohta. Algteadmised plastidest. Peitlid ja peiteldamine, hööveldamine. Tikksaag, selle ehitus ja ohutud töövõtted. Puidu liited. Osalemine erinevates koostöö- ja suhtlusvormides, tööülesannete teostamisel ning probleemide lahendamisel. Ehistööd.

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial.

3. V klassi lõpetaja õpitulemused

1)   väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2)   selgitab joonte tähendust joonisel;

3)   koostab kolmvaate lihtsast detailist;

4)   tunneb põhilisi puit- ja metallmaterjale, nende olulisemaid omadusi;

5)   omab  algteadmisi plastidest.

6)   oskab kasutada peitlit ja höövlit;

7)   teab tikksaega saagimise ohutusnõudeid;

8)   oskab valmistada lihtsaid mänguasju.

4. Lõiming teiste ainetega

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikud, mõõtmisvahendid. Õpilane kasutab oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.

Loodusõpetus – materjalide ja tooraine päritolu. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.

Inimeseõpetus – Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele. Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse.

Kunst – joonestusvahendid, joonise paigutus. Kavand, selle sobitamine materjaliga. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga.

Eesti keel (ka võõrkeeled) – materjalide ja tööriistade korrektsed nimetused. Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus. Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.

Kehaline kasvatus – praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.

5. Seosed läbivate teemadega

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi läbivate teemadega.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng – tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

Kultuuriline identiteet – tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.

Teabekeskkond – oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.

Tehnoloogia ja innovatsioon – arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus – erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.

Väärtused ja kõlblus – tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

6. Ainealased projektid

Kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunsti alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi

7. Õpivara

Käsitööriistad, puurpink, lihvmasin, tikksaag, arvuti.


 

Klass: VI

1.      Aine õpetamise eesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab tööd ja töö tegijat. Arendab edasi tehnoloogilist kirjaoskust ja leidlikkust toodete kavandamisel. Lahendab loovalt ülesandeid ning järgib ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme. Oskab näha tehnoloogia mõjusid keskkonnale. Omab teadmisi ja oskusi käsitsemaks erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise.

2.      Õppesisu ja tegevus

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja ressursid. Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.

2. Disain ja joonestamine

Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine. Disain. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja leiutamine.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja treipink. Materjalide liited. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õppetegevust kavandades ja korraldades võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks. Tehnoloogiaõpetus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, milles läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Arvestatakse, et õpetuses vaheldub teoreetiline tegevus praktilisega, millele pühendatakse suurema osa ajast. Rakendustegevusele eelneb tööohutusalane instrueerimine ning ohutute töövõtete demonstreerimine. Tundides on rõhk loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvuslike töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toodet kaunistades jne).

  1. Õpitulemused

6.klassi õpilase õpitulemused:

1) mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;

3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;

5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

8) esitleb ideed, joonist või toodet;

9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

4. Lõiming teiste ainetega

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikud, mõõtmisvahendid. Õpilane kasutab oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.

Loodusõpetus – materjalide ja tooraine päritolu. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.

Inimeseõpetus – Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele. Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse.

Kunst – joonestusvahendid, joonise paigutus. Kavand, selle sobitamine materjaliga. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga.

Eesti keel (ka võõrkeeled) – materjalide ja tööriistade korrektsed nimetused. Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus. Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.

Kehaline kasvatus – praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine

5. Seosed läbivate teemadega

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi läbivate teemadega.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng – tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga.

Kultuuriline identiteet – tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.

Teabekeskkond – oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust.

Tehnoloogia ja innovatsioon – arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus – erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid.

Väärtused ja kõlblus – tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse.

6. Ainealased projektid

Kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunsti alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi. Projektitööna disainitakse lihtne töö- või tarbeese.

7. Õpivara

Käsitööriistad, puurpink, lihvmasin, tikksaag, arvuti.

 

Klass: VII

1. Aine õpetamise eesmärgid

- Ühise töö ja arutelude käigus õpilasel oma arvamuse tekkimine.

- Töö iseseisva korraldamise oskus.

- Oskus analüüsida oma käitumist  ning selle mõju kaaslastele ja tööle.

- Oskus käia läbi tee ideest kuni valmis esemeni (lihtsad, jõukohased esemed).

2. Õppesisu ja -tegevus

Tehnoloogia analüüsimine, selle positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Säästlik tarbimine. Tehnilist taipu arendavate ülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomika. Ornamentika. Joonise vormistamine. Skeemid. Leppelisused tehnilistel joonistel. Tänapäevaste materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. Toodete liitevõimalused. Valikteemana mudelism ja ehistöö.

3. 7. klassi lõpetaja õpitulemused

·      Käsitleb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ( akutrell, elektrilised lihvmasinad, tikksaag).

·      Analüüsib toote valmistamise käiku.

·      Kujundab oma kõlbelised tööharjumused, väldib ohte töös.

·      Oskab kirjeldada ja analüüsidad inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale.

·      Teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib säästvalt.

·      Teab ja kasutab toodete erinevaid viimistlemise võimalusi.

·      Teab ja rakendab pinnakatete kasutusvõimalusi.

·      Arvestab ornamentika põhireegleid.

·      Loeb ja valmistab lihtsaid skeeme.

·      Oskab jooniseid mõõtmestada ja joonisel materjale näidata.

·      Teab enamkasutatavate materjalide omadusi, töötlemise viise ja kasutamise võimalusi.

·      Teeb projektülesandeid täites koostööd kaasõpilastega.

4. Seosed läbivate teemadega

·      Tehnoloogia ajalugu.

·      Looduslike ja tehismaterjalide säästlik kasutamine.

·      Oma ideede realiseerimine ja töö korraldamine.

·      Interneti kasutamine tehnoloogiliste probleemide lahendamisel.

·      Tervisele ohutud ja ohtlikud materjalid.

6. Ainealased projektid

Õpperühmade vahetus. Mudelism, ehistöö. Osavõtt kooli üritustest: spordipäevad, õpetajatepäev, koli sünnipäev, perepäev, tutipidu.

7. Õpivara

Kehtivad õpikud, käsitööriistad. Puurpink, treipink, lihvmasinad, akutrell, tikksaag. Arvuti.


 

Klass: VIII

1. Aine õpetamise eesmärgid

Tehnoloogiaõpetuse õpetamisega taotletakse, et VIII klassi õpilane:

väärtustab kultuuripärimust. Arendab tehnoloogilist kirjaoskust. Oskab analüüsida tehnoloogia mõju keskkonnale. Lahendab loovalt ülesandeid. Omandab uusi teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise.

2. Õppesisu ja -tegevus

Skeem: kooste- ja ehitusjoonised. Disain, selle elemendid. Materjalide liigid ja nende omadused. Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad, nende seadistamine. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimine teabekirjandusest ja internetist. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Projektitööd. Õpperühmade vahetus.

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial. Oluline on projektipõhiste (sh õppeainete ja eluvaldkondade vahelised, ühistöö ettevõtlusega) õppetöövormide läbiviimine.

3. VIII klassi lõpetaja õpitulemused

1)        kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;

2)        planeerib ülesande ja disainib toote;

3)        loeb skeeme, lihtsaid kooste- ja ehitusjooniseid;

4)        joonestab jõukohaseid tehnilisi jooniseid, vormistab ja esitleb neid;

5)        oskab leida teavet materjalide kohta (omadused, töötlemine) teabekirjandusest ning internetist;

6)        tunneb ja kasutab võimaluste piires enamlevinud masinaid;

7)        mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust;

8)        leiab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse.

4. Lõiming teiste ainetega

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikud, mõõtmisvahendid. Õpilane kasutab oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.

Keemia – materjalide ja tooraine päritolu. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.

Inimeseõpetus – Tehnika ja tehnoloogia arengu tundmine, arengu põhjuste teadvustamine ja edasiste arengusuundade mõistmine aitab kaasa inimühiskonna arengu tunnetamisele. Ühiselt töötades õpitakse teisi arvestama, käitumisreegleid järgima ning oma arvamusi kaitsma. Tutvumine eri maade kultuuritraditsioonide ja nende kujunemise põhjustega aitab mõistvalt suhtuda teistesse rahvustesse.

Kunst – joonestusvahendid, joonise paigutus. Kavand, selle sobitamine materjaliga. Erinevate esemete disainimine ning valmistamine pakub õpilastele loomingulise eneseväljenduse võimalusi. Õpitakse hindama uudseid ja isikupäraseid lahendusi ning märkama esemete disaini funktsionaalsust ja seoseid kunstiloomingu ning kultuuritaustaga.

Eesti keel (ka võõrkeeled) – materjalide ja tööriistade korrektsed nimetused. Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus. Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.

Kehaline kasvatus – praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.

5. Seosed läbivate teemadega

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi läbivate teemadega.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng – tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

Kultuuriline identiteet – tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.

Teabekeskkond – oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.

Tehnoloogia ja innovatsioon – arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus – erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.

Väärtused ja kõlblus – tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

 

6. Ainealased projektid

Kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunsti alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega.

7. Õpivara

Käsi- ja masintööriistad, arvuti.

 

Klass: IX

1. Aine õpetamise eesmärgid

väärtustab kultuuripärimust. Arendab tehnoloogilist kirjaoskust. Oskab analüüsida tehnoloogia mõju keskkonnale. Lahendab loovalt ülesandeid. Omandab uusi teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise. Lahendab loovalt praktilisi ülesandeid ning järgib tööprotsessis ohutuid töövõtteid.

2. Õppetegevus ja sisu

Õppetegevuse põhimeetodiks on  LÕPUTÖÖ, mida tehakse kas individuaalselt või ka rühmatööna.

Õpilased planeerivad oma töö, jagavad rühmas ülesanded, otsivad vajalikku teavet, kalkuleerivad materjali kulu, valivad töövahendid ning sobiva töötlusviisi. Lõputöö tulemusena valmib praktiline rakenduslik toode, pluss kirjalikult töö kirjeldus ja õpilasepoolne hinnang tööle.

3. IX klassi lõpetaja õpitulemused

1.      valib toote valmistamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja

2.      töötlemisviisi, abiks ainealane kirjandus ja internet.

3.      on avatud ideedele.

4.      analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi.

5.      rakendab loodusteaduste võimalusi praktilises tegevuses.

6.      hindab ja väldib võimalikke ohte.

4. Lõiming teiste ainetega

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikud, mõõtmisvahendid. Õpilane kasutab oma töös loogilist mõtlemist ning matemaatilisi teadmisi. Õpilase arvutustel ja mõõtmistel on praktiline tagajärg, vigu (ja nende tagajärgi) märgatakse kohe, analüüs ning paremate lahenduste leidmine on paratamatus.

Keemia – materjalide ja tooraine päritolu. Töötamine erinevate looduslike ja tehismaterjalidega eeldab tutvumist nende materjalide omadustega. Tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses puutub õpilane otseselt kokku mitmete keemiliste ja füüsikaliste protsessidega.

Eesti keel (ka võõrkeeled) – materjalide ja tööriistade korrektsed nimetused. Teavet kogudes areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma tööd esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus. Tööülesannete ning projektide tarvis materjali ja teabe otsimine ning uurimine aitab kaasa võõrkeelte omandamisele.

Kehaline kasvatus – praktilistes ülesannetes kinnistub terviseteadlik käitumine, ergonoomika põhimõtete arvestamine ning tervisliku toitumise ja sportliku eluviisi väärtustamine.

5. Seosed läbivate teemadega

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi läbivate teemadega.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Oma ideede rakendamiseks tehnoloogiliste võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng – tähtis on toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele ja kujunemisele. Jäätmete sorteerimine ning energia ja ressursside kokkuhoid tundides aitavad kinnistada ökoloogiateadmisi.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

Kultuuriline identiteet – tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel.

Teabekeskkond – oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabekanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda disainerite ja käsitöötegijate loominguga terves maailmas.

Tehnoloogia ja innovatsioon – arutletakse intellektuaalomandi kaitse ning arvuti kasutamise võimaluste üle oma tööde kavandamisel ja esitlemisel. Õpitakse oma tööd virtuaalkeskkonnas esitlema. Tutvumine arvuti abil juhitavate täisautomaatsete seadmetega ning võimaluse korral ka nendega töötamine aitavad tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus – erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.

Väärtused ja kõlblus – tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteise arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Kodunduse etiketiteemade kaudu kujundatakse praktilisi käitumisoskusi erinevates situatsioonides, õpitakse mõistma käitumisvalikute põhjusi ja võimalikke tagajärgi.

6. Ainealased projektid

Kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunsti alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega. Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega.

7. Õpivara

Käsi- ja masintööriistad, arvuti.