VÄLJAVÕTE TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUMI 2015/2016; 2016/2017; 2017/2018 ÕPPEAASTATE SISEHINDAMINSE ARUANDEST

 

4. SISEHINDAMISE ARUANDE ANALÜÜSIV OSA

 4.1 Eestvedamine ja juhtimine

Valdkonna eesmärgid

Kooli peamiseks eesmärgiks on olla õppiv organisatsioon, kus väärtustatakse meeskonnatööd. Koolil on selged, kõikide poolt aktsepteeritud eesmärgid. Kooli personal ja sidusgrupid on kaasatud erinevate koostöövormide kaudu kooli arendustegevusse ja juhtimisse.

Eesmärgid

§  Kooli arendustegevusse on lisaks kooli töötajatele kaasatud õpilasesindus, hoolekogu ja vanematekogu.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Otsuste tegemisel arvestab juhtkond erinevate osapoolte vajaduste ja ootustega. Ühistele väärtustele tuginevate eesmärkide saavutamiseks kaasatakse õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindus.

§  Igal nädalal toimub infokoosolek koolitöötajatele. Olulisem koosolekul käsitletud info ja vastuvõetud otsused edastatakse koolitöötajatele ja hoolekogule e-posti kaudu.

Olulisemad tugevused

§  Kasvatustöösse on kaasatud lisaks õpetajatele ka koolitöötajad (huvijuht, sotsiaalpedagoog, raamatukogutöötaja, kantselei töötaja, garderoobitöötaja).

§  Toimiv „Koostööaeg“ (infovahetus, lühikoolitused, grupitööd kooli arengut puudutavates küsimustes, arutlused erinevate ainealaste ja aineüleste koostöövõimaluste üle).

§  Õpilasesindus osaleb aktiivselt koolielus, korraldab rahulolu küsitlusi õpilaste hulgas ja esitab juhtkonnale nendest tulenevaid ettepanekuid.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Õpetajate teadlikkuse suurendamine erinevate õppeainete sidususe vajalikkusest.

§  Sidusgruppide aktiivsem kaasamine arvamuste avaldamiseks.

4.2 Strateegiline juhtimine ja sisehindamine

Visioon selles valdkonnas

Koolis on strateegilise juhtimise ja planeerimisega seotud eri tasandite tegevused ja väljundid (dokumendid) omavahel sidusad.

Õpetamise valdkonnas kuuluvad tulemushindamise alla:

§  üleriigilised tasemetööd, põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid.

Õpi- ja töökeskkond – vastavuse hinnangu annavad vastavad institutsioonid.

Söökla toidu käitlemise ettevõtte nõuetele vastavuse hinnangu annab prakeraažikomisjon ja Terviseameti pisteliselt teostatavad kontrollid.

Küsitlustega mõõdame huvigruppide rahulolu erinevate koolielu valdkondadega.

Õpetajate enesehindamise aluseks on eneseanalüüs, arenguvestlus, statistika, õppejuhi hinnang.

Eesmärgid

§  Toimib regulaarne ja süsteemne sisehindamine.

§  Kooli alusdokumentide sidususe tagamine.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Korra aastas viiakse läbi kompleksne sisehindamine ning koostati selle põhjal aruanne.

§  Kooli üldtööplaani koostatakse koostöös õpetajate ja spetsialistidega.

Olulisemad tugevused

§  Erinevate huvigruppide tagasiside on reaalseks aluseks kooli tegevuse parendamisel.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Dokumentatsiooni operatiivsem vastavusse viimine muutunud õigusaktidega.

4.3 Personalijuhtimine

4.3.1 Personalivajaduse hindamine ja värbamine

Visioon selles valdkonnas

§  Personalivajaduse määramisel on lähtekohaks organisatsiooni vajadused ning olemasolevate töötajate oskuste ja arengupotentsiaali hindamine.

§  Koolis on tagatud kvalifitseeritud kaadri olemasolu vastavalt õppeasutuse optimaalsele organisatsioonistruktuurile. Vajadusel võimaldatakse täiendõpet.

Eesmärgid

§  Koolis töötab kvalifikatsiooninõuetele vastav või seda omandav personal.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Läbi on viidud organisatsioonistruktuuri analüüs ning on kavandatud õppeasutuse optimaalne struktuur. 

§  Kool analüüsib erinevaid personaliga seotud näitajaid: õpetajate vastavus kvalifikatsioonile, täienduskoolitus, õpilaste ja õpetajate suhtarv, rahulolu töötingimuste ja eneserealiseerimise võimalustega ning töökeskkonnaga.

§  Pedagoogide toetamine kvalifikatsiooninõuetele vastava hariduse omandamisel.

§  Vajadusel kuulutatakse välja ja viiakse läbi konkurss vabade ametikohtade täitmiseks.

Olulisemad tugevused

§  Pedagoogide vanuseline struktuur on organisatsiooni arengu seisukohalt jätkusuutlik.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Võimaluste leidmine koolitöötajate vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseks.

4.3.2 Personali kaasamine ja toetamine

Visioon selles valdkonnas

Kooli personal on motiveeritud osalema kooli eesmärkide kavandamisel ja elluviimisel.

Eesmärgid

§  Toetada ja kaasata uusi õpetajaid (mentorlus) ja koostada infokogumik.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Direktsiooni nõupidamised toimuvad kord nädalas.

§  Koolis toimuvad iganädalased info- ja koostöökoosolekud kus arutatakse läbi planeeritud üritused ning tegevused koolis. Analüüsitakse eelmisel nädalal toimunut ning lisandunud infot. Koostöös valmivad erinevad koolielu puudutavad dokumendid.

§  Koolis töötavad töökeskkonna- ja tervisenõukogu. Ajutisi töörühmi moodustatakse vastavalt vajadusele direktori korraldusega.

§  Igale uuele töötajale määratakse mentor.

§  Infokogumike kokkupanek.

Olulisemad tugevused

§  Kogu personal on kaasatud vahetult kooli arendustegevusse töörühmade ja töökoosolekute kaudu.

§  Koolis toimib direktori ja õppejuhi arenguvestluste süsteem pedagoogilise personaliga.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§   Järjepidev ametijuhendite vastavusse viimine uue kaasajastatud nõuetega.

§   Mentroluse süsteemi väljatöötamine.

4.3.3 Personali hindamine ning motiveerimine

Visioon selles valdkonnas

Töötajad on teadlikud oma tugevustest ja nõrkustest ning on motiveeritud otsima uusi võimalusi enesetäiendamiseks.

Eesmärgid

§  Enesetäiendamise võimaluste leidmine ja kasutamine.

§  Tulemusliku töö märkamine ja saavutuste tunnustamine.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Reflektsioon 2 x korda aastas 1) enesehindamine 2) arenguvestlused töötajatega ja analüüs.

§  Rahuloluküsitluste läbiviimine töötajatele.

§  Erinevate koolituste ja ühisürituste korraldamine kollektiivile.

Olulisemad tugevused

§  Koolis on toimiv arenguvestluste süsteem.

§  Koolis viiakse läbi töötajate rahuloluküsitlusi.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Motiveerimise- ja tunnustamise korra kasutusele võtmine.

§  Arenguvestluste eesmärgistatus

4.3.4 Personaliga seotud tulemused

Personali saavutused

§  Jagatakse kolleegide vahel koolitusel saadud teadmisi ja oskusi.

Täienduskoolitus

Sise- ja meeskonnakoolitused ning õpetajad osalevad üldarendavatel ja ainealastel koolitustel.

Personali rahulolu

Personali rahulolu selgitatakse välja arenguvestlustel ja rahuloluküsitlustega. Tulemused näitavad, et õpetajad on rahul nii tööõhkkonna kui muude tingimustega.

4.3.5 Personali arendamine

Visioon selles valdkonnas

Koolis töötab personal, kes lähtub oma tegevustes õpilase arenguvajadustest, on loov ja asjatundlik ning motiveeritud enesearendamiseks.

Eesmärgid

§  Kvalifitseeritud personali olemasolu.

§  Arenguvestlusel efektiivne ja motiveeriv tagasiside.

§  Töötajate toetatud eneseanalüüsioskus.

§  Kooli töötajate valmisolek erinevates kriisisituatsioonides tegutsemiseks.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Personali arengu vajaduse aluseks on erinevad analüüsid (sisehindamine, õppeaasta kokkuvõte, töötajate eneseanalüüs jms).

§  Igal aastal  toimub vähemalt kaks meeskonna koolitust kogu personalile.

§  On koostatud  tulekahju ja hädaolukorra korral tegutsemise plaan.

§  Toimuvad evakuatsiooniõppused.

§  Leitakse erinevaid võimalusi personali pidevaks enesetäiendamiseks.

Olulisemad tugevused

§  Koolis on püsiv õpetajaskond, ametikohad on täidetud.

§  Täienduskoolituseks leitakse erinevaid võimalusi.

§  Võimaldatakse õpetajatel, kellel ei ole kvalifikatsiooninõuetele vastavat haridus, õpingute jätkamist.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Täiendada kooli mentorlussüsteemi.

5. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

5.1 Koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine ja koostöö hindamine

Visioon selles valdkonnas

Koolil on hea koostöö erinevate huvigruppidega.

Eesmärgid 

§  Tagada jätkusuutlik koostöö erinevate huvigruppidega.

§  Erinevate huvigruppide rahuoluküsitluste läbiviimine (sh. TALIS, INNOVE).

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Hoolekogu ja vanematekogu on kaasatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse parendamisse ja koolilähedase liiklusega seotud probleemide lahendamisse.

§  Koolis toimuvad arenguvestlused ja erineva temaatikaga ümarlauad.

§  Lapsevanemate kaasamiseks on rakendatud mitmeid tegevusi ja koostöövorme: kooli ja klassi lastevanemate koosolekud, infopäevad, õpilaste ja lapsevanemate ühisüritused  (laadad, klassiõhtud, õppekäigud). Töötab vanematekogu.

§  Õpilasesindus on kaasatud kooli probleemidele lahenduste leidmiseks.

§  Erinevate võimaluste kasutamine väljapoole kooli toimuvatel üritustel.

§  Koolielu ajastava positiivse info avaldamine erinevates meediakanalites ja infoallikates.

§  Ühisürituse korraldamine teiste Nõmme haridusasutustega, huvikooliga ning noortekeskustega.

§  Koostöö erinevate noorte riskikäitumise ennetustöö spetsialistidega.

§  Vilistlaste kaasamine erinevate ürituste läbiviimisel.

Olulisemad tugevused

§  Hoolekogu ja vanematekogu töötab vastavalt oma pädevustele.

§  On rakendatud mitmeid tegevusi ja koostöövorme lapsevanematega: kooli ja klassi lastevanemate koosolekud, infopäevad, koolitused, arenguvestlused, ühisüritused jm.

§  Jätkuvalt on head suhted erinevate noorte riskikäitumise ennetustöö spetsialistidega.

§  Hea koostöö erinevate kõrgkoolidega.

§  Algatusvõimeline õpilasesindus.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Toimiva vilistlaskogu loomine.

§  Kehtestada meediaga suhtlemise kord.

§  Koolitused vanematele

5.2 Huvigruppidega seotud tulemused

Hoolekogu, lapsevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus

§  Hoolekogu on avaldanud arvamust kooli põhidokumentides tehtu kohta ning teinud ettepanekuid õpilaste toitlustamisega seonduvaga.

§  Vanemad on aktiivselt osalenud arenguvestlustel.

§  Vanematekogu on teinud ettepanekuid kooli õue ala planeerimisel ja osalenud aktiivselt katuseaia loomisel.

Kaasatus otsustamisse

Huvigrupid on kaasatud kooli otsustusprotsessidesse koostöövormide kaudu; personal õppenõukogu, üldkoosolekute ja arenguvestluste kaudu; õpilased õpilasesinduse kaudu; kõik osapooled õppeasutuse arengukava või teiste oluliste küsimuste arutamisel avaliku arutelu kaudu; kõik huvigrupid ettepanekute tegemise kaudu õppeasutuse tegevuse parendamiseks.

6. RESSURSSIDE JUHTIMINE

6.1 Eelarveliste ressursside juhtimine

Visioon selles valdkonnas

Ressursside planeerimine toimub demokraatlikult ning lähtub kooli missioonist, visioonist ja õppeaasta prioriteetsetest eesmärkidest.

Eesmärgid

Eelarveliste ressursside juhtimine lähtub kooli põhimäärusest, õppekavast ja arengukavast ning arvestab eelarveliste vahendite jaotamisel planeeritud kuludega.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Eelarve koostamisse  kaasatakse valdkondade spetsialistid, et tagada eraldatud ressursside otstarbekas ja sihipärane planeerimine ning arvamuse avaldamiseks hoolekogule.

§  Eelarveliste ressursside laekumist ja kasutamist jälgib kooli direktor koos vastavate valdkondade raamatupidajatega.

§  Täiendavate tegevuste ning sellest tulenevate kulutuste  tarvis leitakse võimalusi omatulu suurendamiseks ning erinevate projektidega liitumiseks.

§  Projektipõhiselt on hangitud arvuteid, õppevahendeid ja korraldatud üritusi.

Olulisemad tugevused

§  Uuendatud olemasolevat arvutiparki, soetatud kaasaegseid IT vahendeid.

6.2 Materiaal-tehnilise baasi arendamine

Visioon selles valdkonnas

Kooli materiaal-tehniline baas loob õpilastele sobiva õpikeskkonna ja personalile hea töökeskkonna, mis on kaasaegne, esteetiline, turvaline ja ergonoomiline, infotehnoloogia arenguga kaasas käiv ning spordi- ja terviseedendusele orienteeritud.

Eesmärgid

§  Uute IT alaste lahenduste kasutusele võtmine.

§  Tegevusvõimaluste avardamine õuealal.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  IT vahendite uuendamine ja kaasajastamine eelarve piires ja läbi Haridusameti ühishanke.

§   Olemasolevate rajatiste ja inventari korrashoid ning uute vaba aja veetmise võimaluste loomine.

Olulisemad tugevused

§  Taaskasutuse väärtustamine.

§  Õpilastele on tagatud lapsesõbralik õpi- ja puhke keskkond ning personalile rahuldav töökeskkond.

§  Pidevalt on täiendatud raamatukogu teavikuid.

§  Arvutipargi ja erinevate IT vahendite kasutamise võimalus erinevate õppetundide läbiviimisel.

Olulisemad parendusvaldkonnad

6.3 Inforessursside juhtimine

Visioon selles valdkonnas

Info liikumine koolis on kiire, mõjus ja piisav. Asjaosalistele huvigruppidele on tagatud avalikustamisele kuuluva infole juurdepääs.

Eesmärgid

§  Koolis on tagatud isikuandmetega seotud teabe kogumine ja töötlemine vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

§  IT vahendite kaasajastamine.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Kooli arvutipargi järkjärguline uuendamine.

§  Pidev infokanalite kasutamise juhendamine ja vajadusel koolitamine.

Olulisemad tugevused

§  Kooli IKT vahendid.

§  Info koolis toimuva kohta on kõigile kättesaadav.

§  Igal õpetajal on personaalne arvuti.

§  Mobiilsed arvutiklassid.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Infoliikumise parendamine lapsevanematega.

§  Suurem koolipoolne aktiivsuses koolielu puudutavate sündmuste kajastamiseks avalikus meedias. 

7. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

Visioon selles valdkonnas

Igale õpilasele on tagatud võimetekohane õpe ja toetatud areng. Loodud on turvaline ja motiveeriv õpikeskkond osalemaks õppetöös ja huvitegevuses.

Kooli õppekava, õppekorraldus ja -meetodid toetavad õpilaste õpimotivatsiooni püsimist ning õpilassõbralikku õpikeskkonda.

Eesmärgid

§  Õpilase individuaalsusega arvestamine õppe- ja kasvatustöö korraldamisel.

§  Õpilaste haridusliku erivajaduste märkamine ja positiivse arengu toetamine.

§  Tagasisidestav hindamine esimeses ja teises kooliastmes.

§  Sihipärane IT-vahendite  kasutamine õppetöös.

Tegevused eesmärkide elluviimiseks

§  Rakendatakse erinevaid tugimeetmeid: diferentseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool õppetunde, eripedagoogiline abi õpiabirühmas ja individuaalse õppekava koostamine. Töötavad eri- ja tõhustatud toe rühmad ning klassid.

§  Tagasisidestava hindamise rakendamine esimeses kooliastmes kõikides ainetes ja teises kooliastmes loov- ja oskusainetes.

§  I ja II kooliastmes lõimitakse karjääriõpetust lähtuvalt ÕK läbivaste teemast, III kooliastmes rakendatakse karjääriõpetuse ainekava klassijuhataja ja ainetundides. 8. ja 9. klassis toimuvad igal aastal karjäärivestlused. Kord aastas viiakse läbi karjääripäev, kuhu kutsutakse erinevate koolide ja erialade inimesi ning esinejaid.

§  Analüüsida IT-vahendite kasutamist õppetöös.

§  Loovuse tunnid I kooliastmes, huvitunnid II kooliastmes, valikained III kooliastmes

Olulisemad tugevused

§  Regulaarne õpilaste arengu analüüs läbi õpitulemuste ja käitumise.

§  Õpilaste aktiivsuse märkamine ning algatuste toetamine. Õpilaste rahuloluküsitluse korraldamine.

§  Täiustatud õpilaste tunnustamissüsteem.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Rohkem tähelepanu üld- ja valdkonnapädevustele, läbivatele teemadele ning elukestva õppe märksõnadele.

§  Õpitulemuste hindamisel korrektsem ja järjepidev tagasiside. Juurutada tagasisidestavat hindamist kõigis kooliastmetes. Välja töötada õpilaste enesehindamis- ja tagasisidesüsteemi põhimõtted.

7.1 Õpilastega seotud näitajad

7.1.1. Õpilaste rahuloluhinnangud 2016/17 ja 2017/18 õppeaastal

Rahulolu - tunnen end hästi, koolis on huvitav, mul lubatakse ise otsuseid teha.

Õpetajat pigem huvitab see, kuidas mul koolis läheb ja vajadusel saan oma murega pöörduda ja julgen õpetajale oma arvamust öelda.

Õppimises pakutakse lisatuge (piisavalt õpiabitunde, kuid konsultatsioone vähe). Saan antud ülesannetega hakkama. Koduseid ülesandeid on parasjagu, klassis on õpilasi piisavalt.

Õppetöös kasutatakse vähe arvutit, õpetajate arvutioskust peetakse väheseks, samas peetakse digioskuste õpet piisavaks (arvutitunnid)

Olulisemad parendusvaldkonnad

·         Õppedistsipliin – suur erinevus klassiti

·         Vähe konsultatsioone.

·         Üksikud kiusamisjuhud.

·         Õpetajate arvutioskused.

7.1.2. Kokkuvõte uuringust „7.-12. klassi õpilaste rahulolu õppetunni kvaliteedi ja õpikeskkonnaga Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis“ 2017.a.

Üldiselt suhtuvad õpetajad õpilastesse erapooletult, puuduvad nn õpetaja lemmikud. Ollakse nõus, et tundides kehtestatud reeglid kehtivad kõigile.

Õpetaja poolsed hinnangud ja hinded on üldiselt mõistetavad ning põhjendatud, lisaks toetavad ja mõistavad õpetajad õpilasi.

Individuaalset lähenemist võiks kasutada rohkem õpetajaid, et luua abi vajavatele õpilastele rohkem võimalusi.

Nii õpetajate kui ka õpilaste poolset kiusamist esineb vähe. Ei ole õpetajaid, keda kardetakse.

Õppetunnid on pigem huvitavad, kuid mitte alati, mis võib olla tingitud vähestest kasutatavatest õppemeetoditest. Samuti võib see olla põhjuseks, miks õpilased alati tunnitöös ei osale.

Vastanute hinnangul selgitavad õpetajad pigem hästi ja ained on arusaadavad, samuti valitseb üldiselt positiivne õpimeeleolu.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Õpilased lõpetavad edukalt põhikooli.

§  Lõpueksamite ja tasemetööde tulemused on võrreldavad riigi keskmise tasemega.

§  Õpilased oskavad püstitada eesmärke ning analüüsida saadud tulemusi.

7.2. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine.

Olulisemad tugevused

Olulisemad parendusvaldkonnad

·         Intensiivsem töö õpiraskustega õpilastega ja  koolikohustuse mittetäitjatega.

·         Pöörata suuremat tähelepanu andekate õpilaste märkamisele ja väljaselgitamisele.

·         Tihedam koostöö kodu ja kool, õpetaja ja õpilane.

7.3. Huvi- ja kasvatustegevus ning terviseedendus.

Projektid

Kool on igal aastal liitunud koolirahu programmiga ja osaleb mitmes projektis – „VEPA“, „Kiusamisvaba kool“, „Alustavat õpetajat toetav kool“, „URBACT“, „Noored Kooli“, „Tagasi kooli“, „Tervist edendav kool“.

Osalemine 2. aastases rahvusvahelises projektis "All quiet" ehk "Kõik on vaikne". Projektis osaleb 8 Euroopa riiki - Belgia, Eesti, Itaalia, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Hispaania, Holland, Saksamaa. Projekt toimub 2015-2017. Selle käigus toimub 5 rahvusvahelist kohtumist. 

Projekti teemad on sõda, rahu ja demokraatia. Projekti peamine eesmärk on suurendada noorte huvi rahu ja demokraatia vastu, mõelda kuidas need on viimase saja aastaga muutunud ning mida need sõnad tähendavad iga inimese jaoks. Projekti üks lisaeesmärke on leida  erinevaid meetodeid, kuidas ajaloo õppimist põnevamaks muuta.

Keskkonnainvesteeringute keskuse projekt „Keskkonnasõbralike eluviisideni läbi mitteformaalse õppe“ .  Projekti raames on toimunud õppekäigud AS Rakvere Vesi ja Lääne-Virumaa Jäätmekäitluskeskusesse  ja Jääaja keskusesse.

Osalemine projektis „ Sattellites for Europe“ ehk „Euroopa sattellidid“ 16.-23. juuli 2017. Projektis osales 6 Euroopa riiki: Eesti, Soome, Belgia, Iirimaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa. Tegemist oli noortevahetusega, mis käsitles meediat ja meediakriitilisust.

Osalesime noortevahetuse projektis „Europe in Harmony“ juuli 2018 Belgias, mille teemaks oli muusika ja teadus. Projektis osalesid: Eesti, Belgia, Iirimaa, Soome ja Hispaania noored.

Alates aastast 2018 on Pääsküla Kool Kogupäeva kool. Kogupäevakool on õppeasutus, kus lisaks ainealaste teadmiste omandamisele toimub ka üldpädevuste kujundamine ja sotsiaalsete oskuste arendamine. Kogupäevakoolis on lõimitud akadeemiline õppetöö ning huviharidus. Erinevate ainete lõimimine, erinevate õppemeetodite, sh aktiivõppemeetodite kasutamine kaasajastatud õpikeskkonnas aitab kaasa õpilase igakülgsele arenemisele muutuva õpikäsituse rakendamisel. Kogupäevakooli käivitamise tulemusena paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, õpitulemused ja suureneb koolirõõm.

Pääsküla Kool osaleb igal aastal KIK projektides.

Koostöö

Koostöö Nõmme lasteaedadega kooli näiteringi etendused ümbruskonna lasteaedadele, õpetajatepäev lasteaias, ühised talgud Männimudila lasteaiaga, Männimudila emadepäeva kontsert Pääsküla Koolis.

Erinevad koolisisesed üritused

Keraamika ja mood

Osalesime 4. klassiga moekonkursil "Sedamoodi 2015", kus Nõmme piirkonnas saime 3. koha ja pääsesime lõppfinaali. Riided olid õpilaste endi väljalõigatud ja õmmeldud, kangad ise trükitud.

15. veebruaril 2017. aastal toimus üle- Nõmmeline moeshow konkurss Moeter, Rahumäe Põhikoolis, kus oli esindatud ka Pääsküla Gümnaasium kahe kollektsiooniga- 5.klass kollektsiooniga “Kontrastne Eesti” ja 7. Klass kollektsiooniga “ Lihtne armastada”.

Koolisport

2015. aasta parimaks tulemuseks võib pidada gümnaasiumi poiste 5. kohta võrkpallis Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel.

Osalesime kooliga EOK poolt korraldatud projektis "Spordinädal 2015".

Osalesime Nõmme MV kergejõustikus, kus meie algklasside õpilased näitasid häid tulemusi, tulles mitmel alal esimese kolme hulka.

3.klasside teatejooksu võistkond saavutas Nõmme koolide kergejõustikuvõistlusel I koha. I koht Nõmme koolide 3. klasside teateujumisvõistlusel.

Nõmme Osavusvõistlustel  saavutati 4. klasside ja  3. klassidele seas I kohad. Spordivõistlusel "Tähelepanu Start " saadi I koht.

Õpilastele korraldati veebruaris (iga aastane üritus) uisupäev koos uisutamise algõpetusega.

Osalesime kooliga EOK poolt korraldatud projektis "Spordinädal 2018".

Tallinna Pääsküla Kooli õpilased on näidanud ennast heast küljest mõttespordi alal kabes. Osaletud on nii klassidevahelistel, koolidevahelistel ja rahvusvahelistel võistlustel. Edukas osalemine Mõttespordi olümpiaadil.

2017/2018  Põhikooli arvestuses kabes 1. koht Pääsküla Kool, algklasside kabe individuaalarvestuses samuti 1. koht.

2016/ 2017 1. koht nii algklasside kui põhikooli arvestuses kabes. Samuti esimene koht algklasside ja põhikooli individuaalarvestuses ja ka koolide arvestuses.

Meie kooli õpilased osalevad edukalt nii klassidevahelistel, koolidevahelistel, Eesti sisestel kui ka rahvusvahelistel kabevõistlustel.

Iga aastaselt toimuvad klassidevahelised võistlused erinevatel spordialadel.

Eesti parim noorsportlane 2018.

Olulisemad tugevused

§  Koolis on mitmekesine huviringide valik

§  Õpilased osalevad hea meelega kooli huvitegevuses

§  Akadeemiline õppetöö ning huvihariduse lõiming - Kogupäeva kool.

Olulisemad parendusvaldkonnad

§  Jätkata lapsevanemate kaasamist kooli ühistegevustesse (isadepäev ja emadepäev koos lapsevanematega)

§  Korraldada koolis Riikliku õppekava ja üldpädevusi toetavaid üritusi, loenguid ja teemakuusid  (N. vaimse tervise kuu, karjäärikuu, maailmakuu jms)

§  Suurendada õpilaste aktiivsust koolielu korraldamisse

§  Arendada Kogupäeva kooli mudelit

Terviseedendus

§  Tallinna Pääsküla Kool on Tervist Edendav kool. Koolis on moodustatud tervisenõukogu kuhu kuulub ka Koolitervishoiu töötaja.

§  kirjeldatud terviseprofiil ja sõnastatud tekkinud probleemid;

§  koostatud tegevuskava;

§  tehtud ettepanekuid kooli tervisedenduse, haiguste ennetamise, tervishoiu ja tervisekaitse parandamiseks kooli direktsioonile ja/või kohalikule omavalitsusele;

§  osaleb ettepanekutega kooli arengukava väljatöötamises.

Regulaarselt toimuvad tervisenädalad.